
Kokkuleppelised imed
Romaan “Kokkuleppelised imed” räägib peategelase Rasmus Laasi elust läbi 35 aasta. Ta otsib kuulsust, otsib rikkust ja raha, küsib armastust. Kas ta saab selle mida ta küsis? Mõnikord on ta lainehari, teinekord aga iseenda kari. Raamat jutustab loo kolmest erinevast armastusest Rasmuse elus. Ta ei tea, kuidas armastus tekib ja kuhu ta kaob. Alles päris tumedates paikades mõistab ta, et lõpp on alles algus.
Lugu viib kaasa läbi elu tõusude ja mõõnade, läbi aja lainete. Nendes suurtes hoovustes mängivad tähtsat rolli väikesed detailid, mis justkui juhatavad teed, kuid mida Rasmus igapäevaelu virrvarris tähelegi ei pane. Teekonnal on kõrvuti armastus, surm, rikkus, vaesus, valed ja tõed, huumor ja hinge sügavikud.
Mõnikord, kui elad kellegagi koos, oled tegelikult täiesti üksi. Mõnikord, kui oled tipus, tunned end täiesti tühjana. Ja mõnikord, kui oled paigal ühel üksildasel saarel, tunned, et oled läbi käinud kõik maailma maad ja kõikvõimalikud kogemused. See saladuslik saar ja kitsal kiviklibusel maaribal asuv soovikivide hunnik on paik, kus antakse vastuseid, küsitakse küsimusi ja lausutakse soove. Kui ainult tead, kuidas soovida.

Hullumäng
Kui 1980. aastate lõpus tekkis Eestis kollektiivne lootus muutustele, tuli paljudel noortel meestel ikka veel silmitsi seista kohustusliku ajateenistusega nõukogude armees. Mida julgemaks läksid rahva ootused vabama tuleviku osas, seda halvemaks tundus minevat noorte eesti meeste vaimne tervis, sest “suure kodumaa” kaugetesse soppidesse või koguni Afganistani sõtta sattumise vältimiseks ei peetud paljuks isegi hullu mängida. Samal ajal kui “väljas” keeb elu, pendeldab noor muusik Hendrik mitu aastat Tallinna ja Riia hullumajade ja sõjaväeosakondade vahel, olemata kindel kas tal õnnestub lõpuks võim üle kavaldada. Või kavaldab võim tema üle.